Märt Kose

martkose
martkose

Kes kaua sõuab, sel mädanevad aerud ära.

Kuidas jõudsin pinksini: Kunagi vanavanemate suvilas näppisin niisama palle. Pinksipalle. Lauda seal ei olnud, aga ilmselt võib selle esimeseks kokkupuuteks lugeda. Päris mänguni jõudsin sõbra hoovis, kui nina juba lauaservast kõrgemale ulatus. Hiljem on vahelduva eduga mängitud siin-seal. Intensiivsemad mälestused on Häädemeeste spordisaalist, kui alaealistena teiste kohalike kulidega Läti salasigarettide peale mängisime. Mõned mehed jäid üksteisele lausa plokke võlgu… Rohkem mängisin ajateenistuses, korrusel oli pinksilaud. Pinks oli igal juhul etem kui muidu vahtimine, samas kasarmu tippudelt sain ikkagi kolinal kaela. Turniiri jaoks otsisin välja onu vana reketi, on täiesti heas korras. Ehk toob see talisman mulle mänguõnne, hehe!

Parim alkohoolne jook: Kinguküla: Jõhkralt laimi ja jääd klaasis puruks, sinna otsa 2cl gini ja 2cl valget tekiilat ning servani Ginger Ale limpsi. Samas külm viin on ka teinekord hea.